Raske, vaga raske, aga tundub, et üks paremaid Bosch sarja maratone minu jaoks läbi aegade. Stardikoht põhimõtteliselt kõige lõpust - 1206 ehk eelviimane stardigrupp. Kaks starti olen vahele jätnud (DNS) ja tulemus käes. Kohe algusest pidin hakkama raiuma, et vähemalt singlite peal saaksin oma sõitu teha, omas rütmis. Kui RMK Paunküla radade parklas keegi mind 115. läbijaks luges, siis oli see hea motivaator end põhisõidu TOP100 sisse vedada, mida ma varem XXL sõiduga etapil varem teha pole suutnud. Hakkasin vaikselt tööd tegema ja mõttes kohti lugema. Pika ülesõidu ajal Ravila mõisa poole olin enda tempo huvides eesotsas ning vahetult enne singlite algust see rong siis üritas mööda saada. Vedasin end jälle enne algust ikkagi ette ja olin taaskord omas elemendis. Tasapisi noppisin ükshaaval kohti ja kui pärast viimast TP-d oosi peale jõudsin, saingi eesmise pundi, keda kauguses koguaeg silmanud olin, lõpuks kätte. Oosi tõusudel sain kas rattal või joostes eesolevatest mööda ja sain oma rütmiga edasi sõita. Nüüd pidin ainult agu andma, et kui Paunküla juurde jõuan, siis see rong minust uuesti mööda ei põrutaks, sest ülesõitudel ma jään tihtipeale, kas ülekande või enese vähese jõu tõttu maha. Õnneks nii hull ei olnud ja veehoidla radadel sain veel mõnestki mööda. Kui ooside peal hakkasid rattal püsti seistes krambid uksele koputama, siis päris viimaste tõusude peal (3km lõpuni) oli uks peaaegu juba lahti tehtud - jalg juba nii pehme, et võtsin asja pigem väga rahulikult. Siiski oli näha, et teistel oli ka raske - andis jälle motti juurde, et üks tüüp veel kätte saada. Finišis tegin veel spurdi ja saingi veel viimasest mööda.
Koht 90 ent kumm täiesti tühi, aga väga hea tunne oli, et pingutasin viimase meetrini ja see tasus end minu jaoks ära.
Äge oli vaadata, et RedBike naised medaleid noppisid ja seda oli väga lahe vaadata.
Igati positiivne etapp
Finito ja liidan, et oli huvitav.
Foto - Janne Epner
Kirjuta esimene kommentaar