TRR 2017

 

Sai see TRR jällegi ära tehtud. Kardetud sõit kus armu ei anta, kukkumised on julmad ja mis kõik veel. Siiski peab selle aasta sõidu kohta ütlema, et kartused olid asjatud. See oli minu kolmas TRR ning selle aasta sõit oli ülimalt nauditav.

Laupäeva õhtul sõitsime Kõmmariga Tartu, et rahulikult magada ja olla hommikul korralikus löögihoos. Hotelli jõudes saime ägeda üllatuse, meil oli kahene tuba, ühe suure voodiga J. Ma usun et kõik tahaksid nüüd lugeda mida kõike me seal kahekesi korda saatsime, aga õnneks saime toa kahe eraldi voodiga toa vastu välja vahetada. Seega igasugused lusikad ja muud asjad jäid tegemata!

Uni oli magus, ma polnud üle nädala ratast katsunud, olin tegevuses mulla laialivedamise ning murukülviga. Pikad päevad tööl, siis koju, traktor, silumine, kammimine, silumine. Üldiselt tegin ma palju kõike muudkui sõitsin rattaga.

Uni oli nii magus, et unenäod mida ma juba pikalt ei olnud näinud tulid tagasi ja need olid värvikad. EI tea miks aga kuskil sain ma kokku Putiniga, tuli sõitis oma Maybach´iga ette, astus autost välja surusime kätt ja sain temalt kingiks punase lipsu, mida iganes see ka siis ei tähendaks. Ah jaa ja tema autojuht oli üks vana Kemerovo maffijoor ja vilistas roolis, Putin ütles et teda ajab hullult see vilistamine närvi, aga midagi pole teha, see vend sõidab autoga nagu kulda. Millalgi ta lahkus ja soovis edu. Päris huvitav oli hommikul tõusta, aga enesetunne oli hea, puhanud, ma vist isegi mõtlesin et olengi tegelikult valmis J.

Korralik hommikusöök, riidesse ja sadulasse ning tee võistluskeskusesse võis alata. Võtsime oma numbrid välja, panime seljale ning alustasime soojendusega, stardini oli jäänud 75 minutit. Vaatamata pikale sõidupasile, tundusid nii jalad head ja samuti oli üleüldine enesetunne väga hea. Seega olin valmis enda jaoks paika panema ka sõidu eesmärgi nii sõidu käiguks kui ka lõpuks.

Nr.1 lõpetada ning tulla finišisse tervelt! Nr.2 olla tõusudel grupi ninas, et minna laskumistele esimeste seas! Nr.3 parandada eelmise aasta keskmist kiirust ja aega.

Kell 11.00 ja START… Nagu ikka siis tõmmatakse TRR-il hoog kohe korralikult ülesse, ma usun et Riia tänaval võis kiirus olla 45-50 äkki isegi +. Kuna ma startisin neljandast grupist, siis sealt ülesse ronida, kui sa just näiteks Tanel Kangert ei ole, on ikka päris keeruline. 30-ks kilomeetriks oli meil tekkinud päris korralik punt, oli meid vast 60-80 ratturit, ning selle seltskonnaga me koos lõpuni ka tulime. Eks me ikka noppisime eest mahajääjaid ka, aga suures plaanis sõitsime siiski ühe suure pundiga.

Nii nagu ma alguses mainisin, siis selle aasta TRR oli kõige rahulikum nendest kolmest mis ma kaasa olen teinud. Kui välja jätta üks söögikoha intsident, kus üks sõitja grupi keskelt järsku joogi järgi pööras ja pisut segadust tekitas, siis üleüldises plaanis oli väga korralik veeremine hea hooga. Sõidu kulg ning seatud eesmärgid said kenasti täidetud, Otepää põksudele jõudes olin korralikult pundis samuti teistel tõusudel. Jõudu oli, mingil hetkel hakkasin juba ootama et millal siis see haamer tuleb, aga… ei tulnudki! Viimane ärev hetk oli Tartu vangla juures ringteel, nagu ikka hakkasid sprinterid just siis grupi ninasse jõudma, terve sõidu grupi sabas, nägin neid siis kui taga söömas käisin ja siis viimasel kahel KM-il pannakse nii kuidas torust tuleb. Eks sellest tulenevalt juhtus siis ka meie grupi ainus kukkumine, aga õnneks olid mõlemad osalenud hiljem siiski medal kaelas finišis.

Sõidu lõpp oli siiski pisut ärev, ma ei teadnudki et Eestis nii palju sprintereid on . Eks kiirus lõpus tõusis ja rumal oleks olnud seal samuti spurtima hakata. Mõnusa hooga üle joone ning kõik eesmärgid said täidetud. Olin tervelt üle joone üldkokkuvõttes 717 võrreldes eelmise aastaga oli edenemine 207 kohta ülespoole. Oma vanusegrupis olin eelmisel aastal 212, sel aastal 144. Kõige tähtsam oli minu jaoks siiski ajaline ning kiiruse muutus võrreldes eelmise aastaga. Eelmisel aastal oli aeg 4.09.12, keskmine kiirus ca 32 Km/h, siis selle aasta tulemus oli juba teisest puust 3.40.20 ja keskmine kiirus 36.8 Km/h.

Seega kõik mis ma enne sõitu endale täitmiseks seadsin sai kuhjaga täidetud! Järgmisel aastal jälle, eks siis näis mis mul siis kokku kirjutada on!

Oli tore Pühapäev Tartus ja üks asi sai veel selgeks, RedBike 2 sai endale juurde ühe mehe kes sõidab alates järgmisest Filtri etapist pikka sõitu, kui muidugi ajaliselt kõik sobib.