Põleva Kivi EC

 

Kohe alustuseks võib öelda, et tegemist siiani minu lemmik EC etapiga.

Kuna olen teada tuntud pika hommikuse unega, siis otsustasin ööbimise Rakveres teha. Et saaks korralikult välja puhata ning ei peaks hommikul kiirustama.

Etapile sõites sai nats ka taktika peale mõeldud ning otsustatud, et proovin kohe alguses puraka panna ning stardiga võimalikult palju kohti võita. Kuna EC´d pole väga palju sõidetud, siis kahjuks tuleb startida täitsa lõpust, VI grupist. Tavaliselt on küll need purakad punases lõpetatud ning pool distantsi on kulgenud suhteliselt vaevaliselt. Aga lootsin, ehk läheb seekord teistmoodi.

Kiire soojendus ning Matu ja püssidega sai koht VI grupi ees sisse võetud. Kõmmari, kes oli isamaaliste teenete eest saanud gruppi V, lubas esimeses kurvis ära oodata ning siis pidime RedBike rongi käima panema. J

Start antud ning johhaidii kus peale „pudelikaela” läks paugutamiseks. Ca 10 km kruusa ning metsaaluseid teid ning keskmine kiirus võis olla vabalt 40 lähedal. Üritasin alati kellegi tuules sõita, et energiat säästa ning vaikselt ettepoole liikuda. Lahtiseid kive oli teepeal palju ning pidi päris ettevaatlik olema.

Tempo rauges karjääri jõudes, kus sai kiireid singleid nautida ning ka mõned turbased lõigud. Samuti sai ka natuke pulsi alla. Põleva Kivi singlid olid puhas nauding, puudusid juurikad ning väga tehnilised need ei olnud.

Pärast karjääri jätkus sõit jällegi mööda raudteetamme ning kiirus oli jällegi korralik. Õnneks oli meil tekkinud ca 5-6 meheline punt ning tuules sõites sai energiat säästa.

Üle poole distantsi oli läbitud ning enesetunne oli jätkuvalt super. Väsimust polnud ning kiirus hea.

Siis aga saabus tõeline maiuspala, maastikuratturite „Paris-Roubaix“. Mäletan, et eelmine aasta oli seal omadega täiesti punases. See aasta aga lendasin täie hooga peale ning karistus oli kiire tulema. Tark ei torma. Järsku libises esiratas alt ning nii ma seal kivide peal pikali olin. Õnneks jäid luud ja kondid terveks ning sõit võis suht kiirelt jätkuda. Aga haiget sain ka J

„Paris-Roubaix“ läbitud ning jällegi mõnusad kruusateed ning mitte väga tehnilised singlid. Kuna väga enam kedagi püüda polnud, siis sai ka tuure natuke maha võetud, et kenasti lõpuni vastu pidada. Vahetult enne lõppu jõudsin järgi Teemarile ning koos me üle finiši veeresime. Igati õnnestunud sõit ning tasuks koht 257. Eelmise aastaga võrreldes üle 100 koha parandust ning ajaliselt ca 40min. Pole paha J

Kokkuvõtvalt võib sõiduga väga rahule jääda. Tunne oli hea ning jõudu jagus terveks etapiks. Rada oli väga super ning minule sobilik. Jagus ka mõnusaid tõuse. Loodetavasti saab järgmine kord ka vähe parema stardikoridori.

Rajal näeme rsk!